Elame languse ajastul, ettekuulutuste täitumine

prohveteering-langenud-kogudus

William Boothi üllatavalt täpne prohveteering täitumas. Ristiusul oli 20 sajandi alguses tugev alus. Kirikud olid rahvast täis ning Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides sai kristlaskond värskendust suurte äratuste näol. Sellel ajaperioodil tõusis esile prohveteering, mis paljude meelest oli lausa hullumeelne. Sada aastat hiljem – tänapäeval – William Boothile ilmutatud prohvetering on täitumas shokeerivalt täht-tähelt.

Millistest oludest William Boothi prohveteering tõusis?

William Booth (10.4.1829-20.8.1913) oli kirglik evangelist ja Briti metodisti kiriku  õpetaja. Pärast seda kui teda ei võetud rändavaks evangelistiks, Booth lahkus metodistide kirikust. 1865 alustas ta Ida-Londonis  evangelisti töökoos järeleandmatu ja andeka abikaasa Catherine Mumfordiga. Nendega liitus rühm usklikke, kes tahtsid nendega koostööd teha. 1878 võttis töörühm nimeks Päästearmee (Salvation army). William Booth tegutses Päästearmee esimese kindralina. William ja Catherine perre sündisid kaheksa last: Evangeline, Bramwall, Ballington, Kate, Herbert, Emma, Marie ja Lucy. William Boothi sotsiaalne, vaimne ja kirjatöö olid nii hõlmavad ja tulemuste rikkad, et talle soovitati anda koguni Nobeli kirjanduspreemia, mis paraku küll jäi saamata.

Sada aastat tagasi on Boothilt ilmunud uskumatult täpne kuueosaline prohveteering.
Päästearmee rajaja ja liikumise esimese kindrali William Boothi prohveteeringus on kuus lõiku. Hämmastusega võime tajuda kui täpne ja tabav on prohveteering, mille Booth sai saja aasta tagustes tingimustes. William Boothi ajal oli kirikutel ja ristiusul vankumatu jalgealune. Peaagu igaüks oli kiriku liige. Sellal, meile nii tavaliseks saanud, abielulahutused, vabaabielud ja samasooliste paarisuhted olid midagi sellist, mida keegi ettegi ei kujutanud. Sama ulmelised olid ideed ristiusust vabad koolid, usu kuulutamine isiklikuks (eraasjaks) ning kirikute muutumine restoranideks ja bingosaalideks. Kõige selle alusel võime väita, et isegi kõige parema võimaluse korral poleks Boothil õnnestunud prohvetlikku teksti välja mõelda. Selle põhjalt läbi katsutuna on Boothi prohveteering tõeline ja mõeldud tõsiseks hoiatuseks kogudustele.

Järgmisena on William Boothi ilmutuse kuus jagu:

1.    Ristiusk ja Jumal taandatakse ühiskonna marginaali (vähemikku)

„Nendel aegadel poliitika ei tunne ega tunnista Jumalat. Kogu lääne maailma ametlik riigipoliitika on selline, et valitsuse eri tasanditel kaob jumalakartus. Euroopat valitsevad uute poliitiliste juhtide sugupõlv, kes ei pööra kõige väiksemateski otsustes tähelepanu Jumalale.“

Maailma valitseb Jumala asemel mammona. Kõiki asju mõõdetakse majanduslike intressidega (tulususega). Jumal, kes käsib pidada hingamis/puhkepäeva on majanduse mõistes tootluse, efektiivsuse ja kaubavahetuse pärssija. Sellepärast tulebki Jumal hoida eemal avalikkusest kui isiklikuna ja ühiskonna marginaalina.
Riikide juhid ja muud otsustajad, kes kunagi soovisid rahvale Jumala õnnistust ja kes maa eest palvetasid, sattuvad ajaloo prügikasti. Nende asemele ilmuvad reaalpoliitikud ja ja külma kõhuga toodangut ülistavad maksimalistid. Julgustav erand on muidugi Soome president Sauli Niinistö, kelle uusaasta kõne sisaldas õnnistuse soovimise.

2.    Taevas ilma põrguta.

„Siis kuulutatakse taevast ilma põrguta. Tuleb päev, mil juhtub suur irdumine sellest, mida Piiblis nimetatakse tõe evangeeliumiks. Piibli ilmutuse kohaselt kuulutatakse siis kurtidele kõrvadele. Kuuljad määravad, mida kantslitest kuulutatakse: „Rääkige pehmeid, magusaid sõnu. Rääkige taevast ja laske meil olla vabad põrgu koormatest kui kuulutate sellest.“

See William Boothi prohveteering ei vaja selgitamist. Aitab sellest kui avame Piibli ja loeme: (2 Timoteose 4: 3-4)
„3  Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu.
4 ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.“
William Booth tomis rändjutlustajana jutlustades meelsamini vaeste linnaosade turgudel ja tänavatel. Samuti organiseeris ta meeleldi värvikaid evangeeliumi kuulutamisi.

3.    Arm (pattude andeks andmine) ilma meeleparanduseta.

„ Kristlased on sellel ajal täis armu ilma meeleparanduseta. Kristlaste seast kaob Piibli õpetus, et ilma meeleparanduseta ei sünni pattude andeks andmist.“

Tundub, et aina tihedamini annavad vaimsed kõned ja kuulutused sõnumi: „Tule sellisena nagu oled –  ja jää vabalt selliseks nagu oled.“ Patust ja meeleparandusest rääkimisega ei taheta pahandada inimeste meeli. Patust, meeleparandusest, pühast elust ja iseenda Jumalale pühitsemisest enam ei räägita. Jeesusest pole vaja enam palju rääkida, kuna arm on niigi odavaks muutunud.

4.    Põhjuseta päästmisrõõm

„Päevadel enne Jeesuse tulekut mõned on täis päästmisrõõmu ilma ülevalt uuesti sündimata.“

Jeesuse õpetus, et ainus tee Jumala juurde viib läbi tema, hakkab ununema. Nii mõnigi usub, et usu kaudu saab õigeks. See ei ole mingi ime, kui isegi mõned kirikuõpetajad näivat mõtlevat, et kõigil usunditel on sama jumal, kelle juurde on mitu teed.. Igaüks võib tuunida endale oma jumala, hea ja armastava, nii et pattude pärast pole vaja karta karistust. Ja kuidas karistust saakski olla (millest Jeesus rääkis), kuna see mõeldi välja inimeste hirmutamiseks.

5.    Usk ilma Püha Vaimuta

„Nendel aegadel saab olema palju religiooni/usulahke ilma Püha Vaimuta.“

Kui Piibli imesid hakatakse seletama teaduslikult justkui võimatuna, pelkade võrdluspiltide või kujutlusvõime produktiks, siis muutub ka Püha Vaimu tähenduslik armuand võimatuks. Usust tuleb teadusesse marineeritud usklikkust, milles rituaalid ja põhireeglid asendavad elava usu, neitsist sündinud ja surnuist üles tõusnud Jeesuse ning veelgi imesid tegeva Jumala.
Piiblis kujutatakse võimetut kristlust, mis tegutseb ilma Püha Vaimuta. See on selle maailma viisidega mugandunud kultuurkristlus, religioon, mis ei kõneta ega kutsu muutusele ja meeleparandusele:
„Kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!“ (2Timoteose 3:5 )

6.    Kristlus ilma Kristuseta.

„Kristlaskond elab justkui ilma Kristuseta. Kristus ei ole seal, kus veri ja tuli ei kehti – eitage üks nendest sõnadest ja teil on kristluse vormid, kuid teil ei ole Kristust.“
Veri ja tuli olid William Boothile nii tähtsad, et ta liitis need Päästearmee vapi peale. Ilma Jeesuse vereta, mis valati lepituseks meie pattude eest, meil ei ole päästet. Ilma Jeesuse järgijatele lubatud Püha Vaimuta on kogudus võimetu ja maailma tuulte keerises.
Viimaste aastate jooksul on juba kiriku õpetajate poolt tõrjutavat Piibli sõna pattude lepitamisest Golgata ristil. Seda põhjendatakse Jumala lõpmatu armastusega kõikide inimeste suhtes. Nad väidavad, et Jumal kes on armastus, ei oleks kunagi saatnud oma poega nii verist ja piinarikast surma kannatama. Niisiis peab nende meelest lepinguõpetus olema inimeste vägivaldse kujutlusvõime vili.
Paljudes kiriku ringkondades on tõeliseks saamas Laodikea koguduse sünge näide: Jeesust Kristust, keda Piiblis, raamatutes, kiriku seadustes ja organisatsioonis nimetatakse kiriku peaks, ollakse praktiliselt tõukamas kiriku seintest välja poole.
Kurva näite sellest, mida post(pärast)kristlik ja Jeesuse hüljanud aeg tähendab, annab Helsingi koguduste leht ja linn. 16. aprillil 2014 avalikustas leht Juhani Huttsen“i artikli, mille sarnaseid saab iga aasta lugeda Helsingi Sanomate veergudelt. Koguduste finantseeritud lehe artikli punase rätikuna on Piibli  lihavõtete kirjeldamise küsitavaks muutmine. Kommenteerima oli võetud ka Helsingi ülikooli eksegeetika (Piibli ja pühade tekstide uurimine – tõlk) pastor Matti Myllykoski ning tema aastate jooksul – „lihavõttetervituses“ –   olnud väited: kirjeldus nagu pühaõhtu söömaajal toimunud Jeesuse ja jüngrite koosolemisest on hiljem teksti kunstlikult lisatud. Ja väide, et Jeesus löödi risti juba enne Piiblis antud ajakohta ja ta sattus kurjategijate massihauda.

Ristiusk ilma Jeesusesse inimeseks sündinud Jumalata, ilma pattude lepitamiseta ristil ja ilma ülestõusmiseta  ei paku päästet ega igavest elu. Ainult inimeseks sündinud Jumala poeg Jeesus võib päästa. Tema on ainus tee, tõde ja elu – ainus tee Jumala juurde.

Lopuaegade-eksitus-kogudusProhveteeringu kavatsus on hoiatada ja juhatada meeleparandusele.

Paulus kuulutab (Galaatlastele 1:8), et isegi kui ingel taevast peaks teile kuulutama teistsugust evangeeliumi, siis peab olema ta neetud. William Boothi ajal ei olnud veel kiriku ametnikke, piiskoppe ega teoloogia professoreid, kelle eest Paulus hoiatab kui valeõpetajate eest.

Miks Paulus kasutas nii kõvu ja järske sõnu? Sellepärast, et evangeelium ilma „vere ja tuleta“ toob tahes-tahtmata kaasa needuse nii selle kuulutajale kui ka vastuvõtjale. Ilma Kristuseta ei ole kellelgi päästet. Jeesus on ainuke tee Jumala juurde. Kõik muud teed viivad igavesse hukatusse ja hävingusse.
Hoidkem siis kahe käega kinni Piibli sõnast, verest ja tulest.

Muutused ei ole kaasa toonud positiivset arengut, vaid rahvusvaheline olukord saab pidevalt pingestuma. Võimalust rahumeelseks lahenduseks enam ei ole.

Soome keelest tõlkinud – AM toimetus.

Ajamärgid.com

Ajamärgid kristlik teenimistöö
Jälgides piibellikke aja-märke ja sündmuseid

Osa uusi teemasid, sõnumeid ja asju lisame meie Facebooki uudistes

Lisa oma kommentaar. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid asjalikud kommentaarid. Sinu E-maili lisamine on kohustuslik (spämmifilter) ning seda ei näidata teistele ega kasutata reklaamiks. Kommeteerimisel jäta meelde, et oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kui soovid kritiseerida või maha teha, saad seda kusagil mujal teha - no hard feelings! NB! Ära rasika aega - ateistlik ja uskmatuse propaganda purtsatus, oma sügavad kahtlased kahtlused, Piiblit kahtluse alla seadev liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *