Toome teieni virtuaalse raamatu ehk siis Online E-raamatu: EUROOPA LIIT- METSALINE VÕI PÄÄSTJA? Euroopa Liit poliitikas ja prohveteeringuis. Autor: Thoralf Gilbrant. Raamatu sisust: Elame ajas, mil prohveteeringud muutuvad ajalooks. Sellest tulenevalt muutuvad Piibli ennustused aktuaalsemaks. Väited, et kaasaja üldpoliitiline olukord langeb kokku Piiblis antud pildiga lõpuaegadest, äratavad nii huvi kui ka vastuseisu.  Käesoleva raamatu peamiseks ülesandeks on näidata, et meie päevil Euroopas asetleidvad sündmused on Piibli prohveteeringutes ette kuulutatud. Need kuuluvad pilti lõpuaegadest, mille Piibel meie silmade ette maalib. Enne kui asja lähemalt uurime, vaatame, mis on ehtne Piibli prohveteering.  Prohveteeringuid ei tohi segi ajada inimlike ettekuulutuste ja meediumide ennustustega. Tõelise prohveteeringu ja astroloogide poolt koostatud horoskoopide vahel on sama palju ühist kui õigel ja valerahal.  Suur prantsuse mõtleja Blaise Pascal on öelnud: “Kristluses esineb tõelist prohvetlust, mida ei ole üheski teises usundis.”

Online E-raamat PDF formaadis: vaata või lae alla

———————————————————————————-

Toome teieni katkeid sellest raamatust:

III OSA EUROOPA LIIT JA PROHVETEERINGUD

Peatükk 11 – Mis on prohveteering?

Käesoleva raamatu peamiseks ülesandeks on näidata, et meie päevil Euroopas asetleidvad sündmused on Piibli prohveteeringutes ette kuulutatud. Need kuuluvad pilti lõpuaegadest, mille Piibel meie silmade ette maalib. Enne kui asja lähemalt uurime, vaatame, mis on ehtne Piibli prohveteering.  Prohveteeringuid ei tohi segi ajada inimlike ettekuulutuste ja meediumide ennustustega. Tõelise prohveteeringu ja astroloogide poolt koostatud horoskoopide vahel on sama palju ühist kui õigel ja valerahal.
Suur prantsuse mõtleja Blaise Pascal on öelnud: “Kristluses esineb tõelist prohvetlust, mida ei ole üheski teises usundis.”

Ainult Jumal teab tulevikku

Prohvet Jesaja raamatust loeme, kuidas Jumal nõuab paganate ebajumalatelt, et nad ütleksid, mis tulevikus aset leiab: “Jutustage endisist asjust, missugused need olid, et saaksime südamesse võtta ja mõista nende tulemusi! Või laske meid kuulda tulevasi asju, kuulutage, mis tuleb pärastpoole, et me teaksime, kas te olete jumalad” (Js 41:22, 23). Kuid vanad Paabeli jumalad ja neid ebajumalaid teenivad preestrid ei osanud tuleviku kohta midagi öelda. Ükski paganausk ei suuda seda.
Ainult elav ja tõeline Jumal teab tulevikku. Ja ta ütleb, et ta ei tee midagi ilmutamata seda enne oma teenijatele, prohvetitele. Need Jumala mehed rääkisid Pühast Vaimus kantuina ning nende ütlused kirjutati Piiblisse.

Tunnistus Piibli usaldusväärsusest

Piiblis on kõikjal prohveteeringuid, ning on selge, et see asetab Piibli usaldusväärsuse otsustavale proovile. Need prohveteeringud kas täituvad ja kinnitavad seega, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna – või Piibel osutub pettuseks, sest ennustused ei läinud täide.
Kui Piibli prohvetisõnumid ei oleks täitunud, võime olla kindlad, et Piibli vaenlased oleksid kandnud hoolt selle teatavakstegemise eest. Aastasadade jooksul on ristiusu vastased püüdnud Piiblist vigu otsida. Nad on üritanud nõrgestada usaldust selle loodusteaduslike ilmutuste vastu ning äratada kahtlusi selle ajaloolise tõepärasuse suhtes. On rünnatud ka Piibli moraali ja eetikat. Tähelepanuväärne on aga fakt, et piiblikriitikud ei ole iialgi tõsiselt üritanud äratada kahtlusi prohveteringute täitumise osas. Selle asemel püütakse väita, et need prohveteeringud pandi kirja pärast sündmusi, kuna nad on nii täpselt täitunud. On aga päevaselge, et mõned neist prohveteringutest toodi esile isegi sadu aastaid enne nende täitumist.
Kui Piibel ei oleks tõsi, siis oleks seda väga kerge tõestada. Meil on aga tegemist raamatuga, mis ennustab tulevasi sündmusi üsna detailselt. Ta näitab meile inimkonna teed muistsetest aegadest kuni kauge tulevikuni. Piibli prohveteeringud on imeliselt täitunud: sõna-sõnalt ja täpselt.

Peatükk 16
Ennustusi ja prohveteeringuid

Uut teadust, mis tegeleb tulevikuuuringutega, nimetatakse futuroloogiaks. Nii nagu teoloogia tegeleb prohveteeringutega, on ka futuroloogial oma prognoosid ja ennustused. On tähelepanuväärne, et need kaks teadusharu – tuleviku ja prohveteeringute uurimine – maalivad sageli tulevikust sama pildi.
…

Antikristlik maailmavalitsus

Oleme juba vaadelnud, et taasloodud Rooma impeerium saab olema riigiks, kust tõuseb esile Antikristus. Samuti oleme näinud, et EL tundub olevad lõpuaegade Rooma impeeriumi algstaadium. Seda ei tule mõista nii, et uut tüüpi Rooma impeerium on automaatselt antikristlik. Alles seejärel, kui Antikristus esile astub ja võimuohjad oma kätte haarab, muutub see antikristlikuks.
Antikristuse riigil on oma ajalooline taust, mis on avaldunud peaaegu terve inimajaloo jooksul. See on kuradi plaani ilmnemine, kuid samas inimeste iha täitumine haarata võim kogu maailma üle. See iha muutub painajalikuks. Tegelikult on suurriik deemonite poolt moonutatud Jumala plaan koguda kõik inimesed Kristuse kuningriiki. See on inimlik üritus valitseda maailma üle ilma Jumalata.
Nagu oleme varem vaadanud, on maailmariik midagi täiesti muud kui rahvusriik. Kui rahvusriigi ülesandeks on kaitsta rahva vabadust ja iseseisvust, siis imperialismi eesmärgiks on teised rahvad alistada, ning tühistada piirid, mis Jumal rahvaste vahele on asetanud (Ap 17:26). Imperialism on riigiideaali karikatuur.
Prohveteeringud esitavad antikristlikku riiki ja ka teisi maailmariike metsalistena. Viimast maailmariiki oleks ehk sobivam nimetada koletiseks. Mõni küsib võib-olla, miks Piibel kasutab niisuguseid pilte. Sellele võib vastata, et pilt on pedagoogikas üheks tähtsamaks abivahendiks. Miks ei võiks siis Jumala raamat seda ära kasutada? Piibel on lisaks sellele idamaine raamat ja antakse meile Oriendi värvika keelekasutuse kaudu.
Piltide kasutamiseks on ka veel teine põhjus. Prohvetlik sõna kasutab pilte samal eesmärgil nagu Jeesus kasutas tähendamissõnu. Nende eesmärgiks oli nii peita kui ka paljastada. Kui jüngrid Jeesuselt küsisid, miks ta rääkis rahvale tähendamissõnade abil, vastas ta: “Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole” (Mt 13:11). Uskmatute ja pealiskaudsete eest varjab sümboolne keel mõtte, kuid sellele, kes Jumala sõna alandlikult uurib, pildid avanevad ning avardavad arusaamist.
Ilmutusraamatus kujutab loom nii riiki kui ka inimest. Sama kehtis Nebukadnetsari puhul: “Sina oled see kullast pea” (Tn 2:38). Võime meenutada Ludvig XIV uhkeid sõnu: “Prantsusmaa – see olen mina.” Veel rohkem kehtib see Antikristuse ja tema riigi kohta. Tn 7:8 kujutatakse Antikristust metsalise väikese sarvena. Ilm 13:3 on Antikristus üks metsalise peadest, kuid järgmises salmis on ta metsaline ise.
Riigina on Ilmutusraamatu metsaline sama kui Taanieli raamatu 10-sarveline metsaline, järjekorras neljas – Rooma impeeriumi sümbol. Ilm 13. ja 17. peatükkides kujutatakse seda riiki 10-sarvilise metsalisena. Samal ajal kui Ilmutusraamatu metsaline on identne Taanieli neljanda metsalisega, on see otsekui kolme esimese riigi summa. Selle keha on nagu pantril (Kreeka). Selle jalad on otsekui karul (Meedia-Pärsia) ja selle suu on nagu lõvil (Paabel). Ilmutusraamatu metsaline on haaranud endasse seda, mida maailma riigid on läbi kõigi aegade demonstreerinud, ning temas kulmineerub varasemate riikide kurjus.
See ilmneb ka faktist, et Ilmutusraamatu metsalisel on 7 pead, millede kohta öeldakse, et need on 7 mäge – piibellik riike kujutav sümbol (Ilm 17:9, 10). Nii nagu metsalise keha, jalad ja suu kujutavad need pead maailmariikide erinevaid ilminguid ajaloos. Tegemist on seitsme suurriigiga, mis on rõhunud Iisraeli. Egiptus, Assüüria, Paabel, Meedia-Pärsia ja Kreeka on viis riiki, mis on juba langenud. Rooma on kuues riik, mis oli Johannese ilmutuse saamise ajal olemas, kuid seejärel lagunes. Seitsmes maailmariik valitseb lõpuaegadel lühikest aega. See on Roma Redivivus – uuesti ülesehitatud Rooma. Sellest lühikest aega eksisteerivast riigist tõuseb lõpuaegadel esile Antikristus. Näeme, et Antikristust ja tema impeeriumi peetakse kaheksandaks, kuid samal ajal otsekui üheks seitsmest: “Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, see on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest” (Ilm 17:11).
Uuesti sündiva Rooma impeeriumi kohta on erinevaid käsitlusi. On küsitud, kui suures osas ulatub see riik vana Rooma riigi aladele ja kas lõpuaja riik jääb selle piiridesse? Suur hulk piibliuurijaid usub, et uus riik jääb vana Rooma piiridesse. Siiski peame olema avatud ka avaramale tõlgendusele. Roomal on läbi ajaloo olnud väga muutuvad piirid. Ilmutusraamatust võime lisaks sellele lugeda, et Antikristusele “anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle” (Ilm 13:7). Võime olla kindlad, et Antikristus haarab võimu maailma üle vana Rooma impeeriumi territooriumil asuvast liidust lähtudes.
On huvitav tähele panna, et futuroloogide ja prohvetite ennustused langevad suurel määral kokku. Kaasajal on näha, et liikumine Euroopa ühinemise poole on lähedalt seotud globaliseerumisega – see on samm kogu maailma liitumise suunas ühe valitsuse alla. Prohvetid ennustavad, et lõpuks jääb kogu inimkond ühe diktaatori meelevalla alla.
Metsalise seitsme pea juures tuleb tähele panna järgnevat asjaolu. Nagu varem veendusime, viitab metsaline maailma mastaabis suurriigile, nii nagu see on ajaloo jooksul ilmnenud. Metsalise seitsmel peal on sarnasusi lohe seitsme peaga ja see viitab saatanlikule meelevallale, mis eksisteerib maailmavalitsuse taustal. Tn 10:20 paljastab need kurjuse vaimulikud jõud, nimetades neid Pärsia ja Kreeka kaitseingliteks. Need on kurjuse ingel-vürstid, kes tegutsevad Saatana juhtimisel. Viimase maailmariigi ajal ei tegutse ainult need käsualused vaim-olendid, vaid Saatan ise annab oma võimu ja trooni Antikristusele ning varustab ta üleloomulike võimetega (Ilm 13:2, vrd. 12:3).

Antikristuse isik ja olemus

Võim maailmas koondub lõpuks ühe isiku kätte. See on poliitiline juht, kes oma võimsuse tipul saavutab niisuguse positsiooni, mida ei ole olnud kellelgi enne teda. Metsaline ei esinda isikuta jõudu või mõju, vaid ta on ründav vürst (Tn 9:26), kes astub esile aegade lõpus. “Metsaline on tõeline isik,” kirjutab prof. P. Madsen. Temast rääkides kasutatakse meessoo termineid: “Teda (meessoost vorm) hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad” (Ilm 13:8). “Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv” (Ilm 13:18). Paulus nimetab Antikristust ülekohtu inimeseks (2Ts 2:3).
Piibli prohveteeringud räägivad Antikristusest hirmutavalt palju. Seega on täiesti võimatu anda lühikeses peatükis selle omapärase isiku kohta ammendavat pilti, keda usume peagi maailmapoliitika areenile astuvat.
Nagu oleme juba märkinud, tõuseb Antikristus esile taaspüstitatud Rooma impeeriumist. Teda kujutab Tn 7. ptk-s. mainitud neljanda metsalise väike sarv. Oletatavasti tuleb ta väikesest vürstiriigist impeeriumi sees, sest väike sarv ei kasva välja ühestki suurest sarvest, vaid nende vahelt. Ta võiks seega meenutada Korsikalt pärit Napoleon Bonaparte’i või Austrias sündinud Hitlerit, kes vallutasid peaaegu terve Euroopa.
Antikristus peab olema eriliste juhiomadustega erakordselt andekas mees. Tema isiku eelpildiks Vanas Testamendis oli Antiokus IV Epifanes, kes oli nurjatu ja põlastusväärne inimene (Tn 11:21). Ta on “jultunud näoga ja salasepitsustes osav” (Tn 8:23). Ta liigub edasi kavaluse ja pettuse abil, ning tema tarkus on pärit kurjuse allikast. Ta ei eksita ainult poliitika sfääris, vaid ka vaimulikult (2Jh 7). Ta on valetaja (1Jh 2:22) ja vale on ta relvaks (2Ts 2:9). Lisaks sellele on ta metsaline, kes kasutab toorest jõudu ja vägivalda (Ilm 13. ptk).
Antikristuse kirjeldustes rõhutatakse pidevalt kahte asja: tema enesekiitust ja jumalapilget. Viimsete päevade pilkamist ja ilukõnet harrastavate inimeste seas on just tema oma suurte sõnade poolest kõige rohkem tuntud. Ta pilkab Jumalat, Tema nime, Tema elupaika ning neid, kes elavad taevas – ingleid ja inimesi. Samal ajal andub ta Saatanale. Ta on kuradi asevalitseja maa peal. Hind, mida tal selle eest maksta tuleb, on täielik andumine – kogu oma isiku üleandmine Saatana valitsuse alla.
Antikristus esineb kahes rollis: ta on eksitaja ja tagakiusaja. Enne tema ilmumist põhjustab temas mõju avaldav Saatana vaim ärataganemist, mis võimaldab Antikristusel tulla. Antikristuse eelkäijatena tegutsevad lisaks sellele mitmed “kristusevastased” (1Jh 2:18). Lõpuks astub ta esile ärataganemise tipul. Kristluse vaimulik vägi ja selle mõju lämmatatakse ning Antikristusele ja tema riigile on tee avatud.
Antikristusel on töökaaslasi. Esiteks tegutseb ta koos suure hoora Baabüloniga – see on religioosne süsteem, mis on sünkretistlikult kõik valeusundid ühte koondanud: hinduismi, islami, katoliikluse, modernistide protestantismi, jne. (Ilm 17). Pärast seda kui Antikristus on katkestanud suhted “hooraga” ja ta hävitanud, rajab ta koos valeprohvetiga antikristliku religiooni (Ilm 13:11-18), milles kummardatakse metsalist ja lohet. Püstitatakse metsalise kuju ning surmanuhtluse ähvardusel nõutakse kõigilt selle kummardamist ja metsalise märgi võtmist.
Need, kes endale metsalise märki ei võta, suletakse ühiskonnast välja. Nad ei saa müüa ega osta eluks vajalikku. See fakt viitab asjaolule, et rajatakse tõhus boikoteerimissüsteem – ilmselt majandusega tegeleva maailmaorganisatsiooni abil. Juba tänapäeval on olemas nii tööandjate kui ka töötegijate poolel võimsaid organisatsioone, kes nende majanduslikke huve kaitsevad. Need võivad maailma mõne päeva või isegi tunniga põlvili suruda. Antikristuse riigis on kõik taolised vahendid riigi käes. See tähendab isikliku vabaduse lõppu.
Antikristuse tegutsemise aeg tundub olevat jagatud kahte selgelt eristatavasse perioodi, kumbki kolm ja pool aastat pikk. Esimesel perioodil rajab ta koos suure hooraga oma võimule aluse. See periood lõpeb Antikristuse surmavalt haavata saamisega võitluses oma vihameeste vastu. Võimalik, et ta tapetakse.
Siis leiab aga aset midagi väga ootamatut: tema surmahaav paraneb ja ta ärkab taas ellu. Pärast seda annavad kõik talle alla. Kolmeks ja pooleks aastaks saab ta kogu maailma ainuvalitsejaks. Nüüd on ta maski maha heitnud ja esineb julma tagakiusajana. Seda aega nimetab Piibel suure ahistuse ajaks.
Sel perioodil tabavad metsalise riiki suured nuhtlused. Ilmutusraamat kirjeldab neid sündmusi pasunate ja vihakausside karistustena. Nende Jumala kohtumõistmiste eesmärgiks on tuua inimesed meeleparandusele, kuid laiad rahvahulgad ei lase neil eneste üle mõju avaldada. Ikka ja jälle tõdetakse Ilmutusraamatus, et nad ei pöördunud.
Selle perioodi lõpus koguvad lohe, metsaline ja valeprohvet maailma rahvad “sõtta Kõigeväelise Jumala suureks päevaks” (Ilm 16:13). Algab marss Harmagedooni. Kristus tuleb aga tagasi ja võidab ära metsalise ning tema riigi (Ilm 19; 2Ts 2:8).

IV OSA – PROHVETLIKUD SEISUKOHAD

Peatükk 17
Antikristus ja Rooma riik

Artikkel väljaandest “Fast Grunn”, nr. 1/93

Kuna minu nime on mainitud seoses lõpuaja prohveteeringutega, esitan meeleldi oma seisukohad Antikristuse ja Rooma riigi taasrajamise kohta, sest pean seda üheks tähelepanuväärsemaks ajamärgiks.
Isiklikult olen veendunud selles, et elame tõelises lõpuajas. Piiblis on antud ajamärgid selleks, et neid mõista, ja ei ole kahtlustki, et prohvetite poolt maalitud pilt peegeldab kaasaja maailma olukorda. Juudid on läinud tagasi oma maale ja Iisraeli riik on rajatud. Kristlaste keskel valitseb vastandlik olukord, kus koos misjoniülesande lõpule jõudmisega levib samal ajal ka ärataganemine. Seegi näitab, et oleme teel lõpu ja Jumala plaani teostumise suunas. Ka maailma olukord tunnistab sama. Moodsad kommunikatsioonivahendid on muutnud maailma üheks, samal ajal kui terrorismi ja aatomisõja oht muudab olukorra üle valitsemise inimkonnale võimatuks.
Selles rahutus maailmas viitab kõik sellele, et Antikristus võib esile astuda ja võimu haarata. Nii Vana kui ka Uus Testament räägib sellest Jumala plaani ja Jumala rahva viimasest vaenlasest. Vastavad kirjakohad on põhiliselt Taanieli raamatu 7. ptk ja Ilmutusraamatu 13. ja 17. ptk (ka 2 Tessaloonika 2. ptk).
Tegelikult ei ole neid prohveteeringuid raske mõista. Nii Antikristuse isikut kui ka antikristlikku riiki esitatakse Ilmutusraamatus metsalisena, kohutava kiskjana, kes alistab enda alla terve maailma. Oma nägemuses nägi Taaniel nelja metslooma merest tõusmas: lõvi (Paabelit), karu (Meediat-Pärsiat), pantrit (Kreekat) ja lõpuks hirmsat koletist, metsalist, kellel olid raudhambad ja samas veise sarved (Rooma). Sellest neljandast suurriigist tõuseb esile Antikristus, keda sümboliseerib väike sarv, mis kasvab aga suureks ning saavutab Rooma riigis ja seejärel kogu maailmas ülemvõimu.
On mitmel põhjusel võimatu, et see neljas metsaline oleks olnud Antiokus Epifanese kreeka-süüria taustaga riik, nagu mõned on väitnud. Süüria riiki ei hävitatud (nagu sünnib Antikristuse riigiga, kui Inimese Poeg tuleb taeva pilvedes) ja sellele ei järgnenud messiaanlikku riiki, nagu prohvet neljanda maailmariigi kohta väidab. Süüria vallutasid hoopis roomlased. Prof. P. Madsen ütleb oma Ilmutusraamatu seletuses: “Süüria on vaid Kreeka riigi lõpp.”
Taanieli 7. peatükist näeme aga, et “metsaline” ehk tema riik saab neist neljast maailmariigist kõige võimsamaks. Kreeka-Süüria riigi kohta ei saa midagi taolist väita; see oli eelmiste riikidega võrreldes suhteliselt tähtsusetu. Selle asemel sobib see kirjeldus suurepäraselt Rooma kohta, kes oli oma eelkäijatest selgelt tugevam, ulatuslikum ja püsivam.
Nagu näeme, on nende prohvetlike piltide tähendus selge ja ühemõtteline. Tegelikult on see ette valmis kirjutatud maailma ajalugu. Josefus selgitab, et juba juudi rabid õpetasid valemessia esilekerkimist Rooma riigist. Sama leiame Johannese ilmutusest. Ka suur hulk kirikuisasid tuleb välja sama arvamusega, ning see on olnud läbi terve kirikuajaloo tõlgenduse peajooneks. Luther ütleb: “Selle tõlgenduse ja tähenduse suhtes on terve maailm samal arvamusel, ning ka ajalugu kinnitab seda võimsalt.”
Nii Taanieli kui ka Ilmutusraamatu põhjal näeme, et see neljas riik, Rooma, saab olema kuni viimsete päevadeni, mil Inimese Poeg tuleb taeva pilvedes. Samad prohvetid ennustavad ka, et neljanda riigi ajalugu ei ole pidev. Rooma impeerium laguneb ja tõuseb seejärel taas. See ei püsi pikalt koos. “Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse” (Ilm 17:8).
Hippolytos (suri 235 A.D.) – mõned nimetavad teda Rooma piiskopiks – rajas neile prohveteeringutele oma teose “Uurimus Kristusest ja Antikristusest”. Selles vanas kirjutises ennustas ta ajal, mil Rooma veel oma õitsengul oli, et impeerium laguneb, kuid kunagi see taastatakse. Ta ütles, et suurriik jagatakse kümneks kuningriigiks ja ühest neist tõuseb Antikristus. Tuhanded teoloogid ja prohveteeringute uurijad kuni meie päevadeni välja on selle tõlgenduse omaks võtnud. On ülekohtune süüdistada sensatsiooni taga ajamises neid, kes sellest vanast auväärsest tõlgendusest kinni peavad.
Seitsmepealine metsaline Ilm 17:8-11 sümboliseerib maailmavalitsust selle kõigis ilmnemisvormides läbi aegade. Seitse pead on seitse kuningat ehk riiki ja tähendavad suurriike, mis üksteisele järgnevad. Ühine on neile see, et nad rõhuvad Jumala rahvast ja Iisraeli. Nende riikide hulka kuuluvad eelkõige kaks, millest räägitakse Js 52:4 -nimelt 1) Egiptus ja 2) Assüüria.
Neile järgnevad Tn 7 mainitud neli maailmariiki: 3) Paabel, 4) Meedia-Pärsia, 5) Kreeka ja 6) Rooma. Seitsmendaks maailmavalitsuseks on taastatud Rooma riik, mida kujutab metsalise seitsmes pea.
Peame tähele panema, et taastatud Rooma impeerium ei ole täpselt identne Antikristuse riigiga. Ilm 17:11 ütleb küll, et Antikristus on “üks neist seitsmest”, kuid samas on ta “kaheksas”. Ta esindab midagi uut ja teistsugust võrreldes sellega, mis varem on olnud.
Sama kehtib ka Jumala riigi suhtes. Iisraeli riik ei ole tänapäeva messiaanlik riik – see rajatakse alles siis, kui Messias saabub Inimese Pojana taeva pilvedes. Samuti ei saa pidada antikristlikuks riigiks taasrajatavat Rooma impeeriumi ja veel vähem Euroopa Liitu. See muutub niisuguseks alles pärast seda, kui Antikristus ilmub ja allutab endale riigiaparaadi, et haarata võim terve maailma üle.
Tänapäeva EL-i ei saa pidada uueks Rooma impeeriumiks, kuigi see suure tõenäosusega viib välja taolise lõpuaegade suurriigi moodustumisele. Praegusel etapil on EL vaid grupp Lääne-Euroopa riike. Rooma impeerium oli midagi enamat – see haaras endasse nii Vahemere kui ka Musta mere, ulatudes kohati kuni Kaspia mereni ja Pärsia laheni. Impeerium ulatus kolmele mandrile: Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Peame ilmselt olema valmis suurteks muutusteks ja raputusteks ajal, mil seda impeeriumi taastatakse ja viimsete päevade võimsat riigistruktuuri üles ehitatakse.
Tundub nii, et suured moslemitega asustatud piirkonnad liituvad tulevase maailmariigiga. Olles islami ja katoliku kiriku vahel toimuva lähenemise tunnistajaks – ja võime rääkida ka ärataganenud protestantismist – avaneb meie ette tõepoolest kohutav pilt. Just taoliseks lõpuaegade Paabeliks võib kujuneda Antikristusega liitujate hulk tema võitlustes võimu haaramiseks maailma üle.
Me ei tea, kui kiiresti Rooma impeeriumi ülesehitamine toimub. See võib veel aega võtta, kusjuures antud areng muutub järjest nähtavamaks. Kõik võib aga ka üllatavalt kiiresti toimuda, nagu näiteks suured muutused Ida-Euroopas.
Ma ei julge öelda, millal Kristus tagasi tuleb. Ta on ise öelnud, et Inimese Poeg tuleb hetkel, kui me seda ei arva, ning on manitsenud meid valvama ja seda aega ootama.

IV OSA – PROHVETLIKUD SEISUKOHAD

Peatükk 18 -Rooma impeeriumi taastamine ja Antikristuse riik

Ülevaade prohvetlikust kirjandusest

Artiklid ajalehes “Dagen” 3. ja 4. juulil 1972 ning 27. ja 28. märtsil 1992.

Elame ajas, mil prohveteeringud muutuvad ajalooks. Sellest tulenevalt muutuvad Piibli ennustused aktuaalsemaks. Väited, et kaasaja üldpoliitiline olukord langeb kokku Piiblis antud pildiga lõpuaegadest, äratavad nii huvi kui ka vastuseisu.  Väitluses, mida praegu seoses Norra liitumisega EL-iga peetakse, on tugevasti kritiseeritud asjaolu, et üksikud inimesed on keskustellu kaasa haaranud Piibli prohveteeringud. Seda on nimetatud “Piibli väärkasutamiseks”. Tahame rõhutada, et neid kirjutisi ei tuleks käsitleda sõnavõttudena EL-küsimustes.  Meie maa liitumine ühisturu piirkonnaga on väga oluline küsimus, ja kristlastel peab olema vabadus küsida Piiblist nõu oma seisukohtade kujundamiseks selles asjas. Siin on aga tegemist veel ühe olulise seigaga, nimelt meie õigusega seletada aja märke.  Peaaegu kogu vanem teoloogia väidab, et lõpuajal eksisteerib Rooma kümne riigi liiduna, ning sellest ühendusest tõuseb esile Antikristus, kes haarab võimu terve maailma üle. Prohvetliku kirjanduse uurimine kinnitab seda. Järgnevalt näitame, et tegemist on Sõna tõlgendamisega, mis ulatub usupuhastuse ja kirikuisadeni välja.

P. Madsen

Kummutamaks arvamusi, et mõte Rooma impeeriumi taastamisest tugineb kaasaja “ilmik-teoloogide” tõlgendustele, alustame tsitaadiga teosest, mis on veel sada aastat pärast selle ilmumist autoriteediks Ilmutusraamatu eksegeetika alal Põhjalas. Selle on kirjutanud taani professor P. Madsen, ning see ilmus aastatel 1885-87. Ilmutusraamatu 13. ptk. seletuses kirjutab Madsen muuhulgas: “Missugust riiki ja selle valitsejaid peab apokalüpsis viimaseks? Sellele küsimusele vastuse leidmise seisukohalt on oluline mõista Ilm 18:7 ja järgnevaid salme. Täiesti teisest suunast kõlab vastus: Rooma impeerium.” See näitab, et nii tavalise ajaloo kui ka kirikuajaloo tõlgendajad esindavad sama seisukohta.  Lõpuaja impeeriumist rääkides viitab prof. Madsen asjaolule, et Taanieli raamatus mainitud kümme sarve esindavad neljandat riiki. Ta kirjutab: “Nendega lõpeb neljas riik. Need on otsekui sillaks neljanda riigi ja Antikristuse (Tn 7:24) vahel. Samuti kirjeldatakse Ilmutusraamatus kümmet sarve (17:12) samaaegselt metsalisega.”
Meid huvitab eriliselt see, et prof. Madsen seostab Taanieli raamatu ja Ilmutusraamatu põhjal Rooma suurriigi lõpuaja antikristliku valitsusega. Vanade piibliseletajate keskel on üldlevinud seisukoht, et Taanieli neljas maailmariik on Rooma.

Martin Luther

Luther väidab: “Selle seletuse ja tähenduse suhtes on terve maailm samal arvamusel, ning ajalugu kinnitab seda veenvalt.”

Chr. Wordsworth

Vanemate piiblitõlgendajate hulgast võime mainida piiskop Chr. Wordsworthi, kes oma Taanieli raamatu kommentaaris kirjutab: “Ilmutusraamatus näitab Johannes, et metsaline tõuseb merest. See metsaline on Taanieli neljas riik, Rooma riik.” Wordsworth võtab sellega kokku paljude kirikuisade arvamuse.

Hieronymos

Hieronymos kirjutas 4. sajandil: “Pangem tähele, mida kõik kiriku autoriteedid on meile jätnud: kui Rooma riik laguneb, tõusevad kümme kuningat, kes jagavad Rooma impeeriumi omavahel.”
Analoogselt kirjutas ka Augustinus oma raamatus “Jumala linn” ja enne teda Irenaeus.

Kyrillos Jeruusalemast

“Esimene metsaline on assüürlaste riik, teine on meedialaste-pärslaste, kolmas makedoonlaste oma ja neljas on roomlaste riik, mis nüüd on olemas.” Nagu näeme, ulatub arusaam kümne kuninga tõusmisest Rooma impeeriumi aladelt kirikuisadeni välja.

Eberhard

Salisbury piiskop Eberhard ütles Ratisboni kogul 1240. a., et lõpuaja antikristlik riik haarab enda alla Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Kreeka, Türgi, Egiptuse, Põhja-Aafrika ja Sitsiilia. Praktiliselt on see sama nimekiri, mida hilisemad prohveteeringute uurijad on esitanud.

Matthew Henry

Matthew Henry on koostanud ühe tuntuima piiblikommentaari. Ta arvab, et Taanieli 7. ptk. kirjeldus neljast metsalisest on eelpildina täitunud Vana Testamendi süürlaste riigi näol, ning Antikristuse vanatestamentlikuks eelpildiks oli Antiokus Epifanes. Ta jätkab: “Kuid sellel on veel teine tähendus, mis ennustab kristlusele vastuseisvat Rooma despootlikku riiki. Johannese ilmutused, mis viitavad peamiselt Roomale, selgitavad Taanieli nägemusi.” Ilm. 17. ptk. kohta öeldakse: “Sellel metsalisel on 7 pead, millel on kaksiktähendus: seitse mäge – Rooma seitse pead, seitse kuningat – seitse ülemvõimu.”

S. P. Tregelles

Üheks 19. sajandi tuntuimaks teoloogiks oli S. P. Tregelles. Charles Spurgeon kirjutab tema kohta: “Tregellest peetakse üldiselt suureks autoriteediks prohvetluse alal.”  Taanieli raamatu kohta kirjutab Tregelles: “Näeme, et need kümme sarve sümboliseerivad seda, milleks see riik teatud ajaetapil muutub. See impeerium, mis kord oli ühendatud keiserlikuks monarhiaks, jagatakse kümneks riigiks. Vihje selle kohta on antud Nebukadnetsari kuju kümne varbana. Sama esitatakse Ilmutusraamatu sümbolite ja otseste ilmutuste kaudu. Niisugune peab olema olukord Rooma riigi territooriumil sel ajal, mil teine kuningas, keda siin kirjeldatakse, tõuseb esile teiste kuningate keskelt. Seda kuningat kujutab väike sarv.”
Tregelles kirjutas seda üle saja aasta tagasi.

M. P. Baxter

Oma kuulsas raamatus “40 tulevast imet” kirjutas Baxter 1866. a.: “Selle ajajärgu lõpus leiab aset selge tunnustäht, kui 22 vana Rooma impeeriumi aladel asuvat riiki muutvad 10 riigi ühenduseks.” Vanade skandinaavia eksegeetide hulgast mainime kolme tähelepanuväärseimat professorit: Fjellstedti, Casparit ja Myrbergi.

P. Fjellstedt

Fjellstedt oli rootsi piibliseletaja, kes kirjutas Taanieli 7:7 kohta: “Neljanda metsalise kaudu antakse pilt Rooma impeeriumist. Suured raudhambad viitavad paljudele suurtele vallutustele, millega see suurriik hävitas ja alistas paljud maad. Kümme sarve kujutavad kümmet erilist riiki, mis sellest impeeriumist lõpuks tõusevad.” Ilm 17:12 kommenteeris ta järgnevalt: “Need 10 sarve esitatakse teise pildi abil: need on kuju 10 varvast Nebukadnetsari unenäos (Tn 2:41-43) ja samuti 10 sarve Tn 7:7. Juba vanal ajal jagati Rooma impeerium kümneks osaks, kuid aegade lõpus tõusevad 10 kuningat koos tähtsa isikuga, keda nimetatakse ülekohtu inimeseks, ning kes teeb enese jumalaks.”

C. P. Caspari

Caspari oli Oslo ülikooli kuulus professor ja andekas teoloog. Prohvet Taanieli kohta kirjutas ta: “Neljas metsaline on raudse Rooma impeeriumi võrdpilt, kes oma põhjatus võimujanus, ahnuses ja naudinguhimus on külmavereliselt tapnud ja röövinud rahvaste varandusi, ning hävitanud selle, millest ta oma trotslikus hävitushoos nautida ei suutnud. Kümme sarve on kümme kuningat ja riiki, mis lõpuks lagunevad, ning üheteistkümnes sarv on see kuningas ja riik, kus maailmavalitseja ning kogu maailma viha Jumala, tema rahva ja tema teenimise vastu saavutab kulminatsiooni – see on Antikristus ja tema riik.”

O. F. Myrberg

See rootsi piibliseletaja kirjutab: “Vastus küsimusele, mis on see Kreeka-Makedoonia riigile järgnev neljas ja viimane maailmariik, võib olla vaid üks, kui me ajalugu oma silme ees hoiame. See ei saa olla miski muu kui Rooma impeerium ja selle jätkumine neis riikides, mis järgnesid vana Rooma hävingule. Muud vastet me sellele ei leia.” Selle seisukoha toetuseks tsiteerib prof. Myrberg Keili: “Nelja kuningriiki seletab kirik Paabeli, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia ja Rooma impeeriumina. See tõlgendus valitses 19. sajandi lõpuni, sest mõningate vanemate piibliseletajate erinevad käsitlused ei leidnud vastukaja. Pöördudes uuema konservatiivse teoloogilise kirjanduse poole, näeme, et sama käsitus Piibli prohveteeringute kohta valitseb ka seal.

Olaf Moe

Moe oli ekklesioloogiaprofessor, kes 1960. a. avaldas raamatu Johannese ilmutuse kohta. 17. ptk. kohta kirjutab ta: “Seitsme mäe all peame mõistma seitset üksteisele järgnevat maailmariiki. Kuid Piibli seisukohalt ei saa eristada riiki selle valitsejast või kuningast. Igas riigis on valitseja, kes tõuseb teistest kõrgemale kas selle rajajana või kõige tähelepanuväärsema esindajana. Johannes on ilmselt rääkinud neist kolmest maailmariigist, mida Taaniel mainib. See on Paabel, Meedia-Pärsia ja Kreeka-Makedoonia. Enne neid olid arvatavasti Egiptus – esimene, kes rõhus Jumala rahvast – ja Assüüria. Need viis olid hävinud. Kuues, kes antud ajal oli, pidi seega olema Rooma. Seitsmes, kes ei olnud veel tulnud, vastab ilmselt järjekorras viimasena mainitud antikristlikule riigile, mis püsib vaid lühikest aega. Kuna see on aga samaaegselt vaid nende seitsme vari, võib seda nimetada ka kaheksandaks. See saab igas suhtes olema oma võimsa eelkäija Rooma vääriline, mis on kõige lähedasem pilt Antikristuse riigist. Kaheksas kuningas on otsekui tagasitulnud Nero, kes hakkas esimesena kristlasi taga kiusama. Kümne sarve seletamine kümne kuningana vastab Tn 7:24-le. Johannese ajal oli veel tulevik metsalisega koos eksisteerida, liituda vasallkuningatena Antikristuse riigiga. Nende valitsus kestab aga vaid hetke – väga lühikest aega. Nad annavad kõik oma võimu metsalisele. Metsaline on tõeliseks valitsejaks kogu maailma üle.”

David Hedegård

Teoloogidoktor David Hedegård on oma teoses “Ilmutusraamatu sõnum meie ajale” kirjutanud järgmiselt: “Väidetakse, et maailmariike on seitse. Viis on langenud – nimelt need, mis olid enne Rooma impeeriumi – ja üks on neile lisaks, s.o. Rooma. Teine ei ole veel tulnud, ja kui see tuleb, siis jääb ta vaid lühikeseks ajaks. Selleks on Antikristus. Antikristuse riik on tegelikult vaid Rooma impeeriumi jätkuks.”

L. J. Pedersen

Prof. Pedersen on piibliseminari direktor USA-s. Ta kirjutab oma raamatus “Nägemusi Patmoselt”: “Vaata täpsemalt seda suurt võimu, mis naisel on. Johannes nägi teda istumas helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid, ning kellel oli seitse pead ja kümme sarve. Ta juhib metsalist, sedasama, keda kirjeldatakse 13. peatükis. Naine juhib ja valitseb Rooma riiki, mis Antikristuse alluvuses on taas üles ehitatud. Ta valitseb koos maa kümne kuningaga. Peatükis 13 esitatakse valitsuse poliitilist külge, siin vaimulikku. Seda viimast kontrollib hoor.”

J. A. Seiss

Tuntud luterlik teoloog, dr. J. A. Seiss, kes on kirjutanud Ilmutusraamatu seletuse, tõlgendab 17. peatükki järgnevalt: “Meil on selge seletus vastuolu kohta, mida mitmed on märganud, nimelt asjaolu, et Rooma impeeriumi ei ole ilmselt enam olemas. Sõna ütleb, et see on olnud, ja seda ei ole enam, kuid see tõuseb taas. Neljanda metsalise riik on olnud Rooma impeerium, mis salatud viisil jätkab siiski oma eksisteerimist. See oli ja seda ei ole enam, vaatamata sellele, et see on ikka veel olemas. Rooma riigi idee on alles. Rooma impeerium ei ole nähtav suuriik, kuid selle vaim eksisteerib edasi, ning peagi tõuseb riik surnuist – kuigi teisel kujul, nimelt kümne riigi liiduna, kus raud ja savi omavahel segatakse. Rooma impeerium on olnud varjusurmas üle tuhande aasta, kuid nüüd võib täheldada selgeid märke selle elluärkamise kohta. See hiidkuju on aeglaselt püsti tõusmas.”

Oswald Smith

Maailmakuulus misjonär ja kirjanik Smith kirjutab Antikristusest: “Järgmiseks suursündmuseks maailmas on Rooma impeeriumi taaselustumine. Piibel on selles asjas väga selge. Rooma ehitavad üles 10 riiki – ei rohkem ega vähem. Nad sõlmivad omavahel lepingu ning neid tuntakse Rooma impeeriumina selle põhjal, et selle keskus ehk pealinn saab olema Roomas. Just Roomas hakkab keiser valitsema. Ilmutusraamatu 13. ptk. kirjeldab detailselt seda riiki, selle keisrit ja Antikristust.”

Oskar Haglund

“Biblisk Tidskrift”-i kauaegne väljaandja Haglund kirjutab oma raamatus lõpuaja sündmustest: “Taanieli 2. ptk. järgi vastab neljas riik ehk Rooma oma viimsel etapil kuju kümnele varbale, ning 7. peatükis öeldakse, et neljandal metsalisel on 10 sarve, s.o. kuningat. See riik eksisteerib Issanda teise tulemise ajal. On tähelepanuväärne tõsiasi, et Rooma suurriigi idee ei ole kunagi surnud. Ilmutusraamatus öeldakse metsalise kohta järgmist: “Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse” (Ilm 17:8). On eksisteerinud vaid neli impeeriumi – neli maailmavalitsust, kellel ei ole olnud võistlejat. Ei hunnid ega ükski teine rahvas ole suutnud seda rajada. Rooma riik tõuseb aga peagi surnuist, kuid mitte endisel kujul, vaid kümne riigi ühendusena. See on eriti oluline fakt, sest “nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks” (Tn 2:44).”

Paul Madsen

Taani Kristliku Ühenduse juht Madsen kirjutab raamatus “Herredömmet”: “Kümme sarve Tn. 7. ptk-s vastavad kümnele varbale Nebukadnetsari kujus. Need varbad olid pooleldi rauast ja pooleldi savis ning kujutavad kümne riigi liitu, mis ilmselt tõuseb lõpuajal esile vana Rooma riigi territooriumil. Mis vastab aga 11. sarvele Nebukadnetsari unes? Seal ei ole seda näidatud. Üheteistkümnes sarv on nimelt Antikristus, kes koondab endasse kõik jumalapilke ja jumalavastasuse. See on maailmalike suurriikide arengu kulminatsioon, maailmariikide võimu lõpptulemus. Maailm teda aga ei näe ja sellepärast ei esine teda Nebukadnetsari unenäos. Vaid Jumala rahvas suudab näha, et maailmariikide kauneimast õiest astub esile Antikristus, kelles on kontsentreerunud kõik kurjus. Seepärast esineb ta vaid Taanieli nägemuses.”

Erling Ström

Ström kirjutab raamatus “Iisraeli kogumine ja Jeesuse tagasitulek”: “Kuningas Nebukadnetsarile näidati nelja maailmariiki: Paabelit, Meedia-Pärsiat, Kreekat ja Roomat. Neist viimane tõuseb kindlasti uuesti esile, olles liitunud Antikristusega, kes on suur kuju. See oli tohutu kuju ja selle sära oli väga võimas. Kui aga Taaniel nägi oma prohvetlikus nägemuses samu suurriike, siis selles olid sama neli metsalist, kellest neljas oli hirmutav koletis ja tohutult võimas. Sellel olid suured hambad ning see sõi ja lömastas kõik, tallates jäägi oma jalgade alla. Inimesi petab selle näiliselt võimas sära ja jõulisus, mis peidab Antikristuse kiskjalikkust. Kuid ta on selle vili, et inimkond on siis saavutanud oma pattude täie mõõdu.”

Oleme andnud kokkuvõtte sellest, mida prohvetlikel kirjutistel on öelda Rooma impeeriumi taastamise kohta. Kirikuisade ajast kuni meie päevini on väidetud, et Antikristus tõuseb esile Rooma impeeriumist, ning see impeerium eksisteerib Kristuse tagasitulekuni.

…

E-raamat PDF formaadis: vaata või lae alla

———————————————————————————-

Veel on võimalik on lugeda ka E-raamatut HTML versioonis:

I OSA EUROOPA LIIDU AJALUGU JA KORRALDUS
Peatükk 1 Mõtteid Euroopa Liidust
Peatükk 2 Euroopa Ühendriigid
Peatükk 3 Majanduspiirkonnast poliitiliseks liiduks
Peatükk 4 EL ja trilateraalne süsteem
peatükk 5 EL-i seesmised võimustruktuurid

II OSA EUROOPA LIIT – POOLT JA VASTU
Peatükk 6 Euroopa Liidu kultuuriline taust
Peatükk 7 Euroopa Liidu koht maailmas
Peatükk 8 Euroopa Liidu siseprobleemid
Peatükk 9 EL ja Põhjala poliitiline olukord
Peatükk 10 EL ja Põhjala majanduslik seisund

III OSA EUROOPA LIIT JA PROHVETEERINGUD
Peatükk 11 Mis on prohveteering?
Peatükk 12 Messiaanlikud prohveteeringud
Peatükk 13 Piibli prohveteeringud maailma ajaloo kohta
Peatükk 14 Ette valmis kirjutatud maailma ajalugu
Peatükk 15 Euroopa Liit ja Rooma impeerium
Peatükk 16 Ennustusi ja prohveteeringuid

IV OSA PROHVETLIKUD SEISUKOHAD
Peatükk 17 Antikristus ja Rooma riik
Peatükk 18 Rooma impeeriumi taastamine ja Antikristuse riik

———————————————————————————-