Loomade väljasuremine


Warning: json_encode() expects exactly 1 parameter, 2 given in /home2/kmeedia/public_html/ajamargidcom/wp-content/plugins/fv-wordpress-flowplayer/models/flowplayer-frontend.php on line 170

punane-raamat-liigid

Loomade väljasuremine. Laiaulatuslik väljasuremine paistab olevat pigem kauge võimalus kui lähituleviku hädaoht, kuid mõnede liikide isendite arvukus kahaneb siiski hirmuäratavalt kiiresti. Mitmete tuntud ja armastatud linnuliikide arvukus langeb, mis jätab metsad paljudes kohtades linnulauluta.

Ro.8,22 Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini;

Mõnede liikide populatsioonid, näiteks põldlõokesed ja teised põllulinnud, vähenevad linnade ja tööstusrajoonide laienemise tõttu. Linnukaitseorganisatsiooni Auduboni Ühing (Audubon Society) aruande “Lindude olukord” andmetel on lindude arvukuse vähenemine viimase viiekümne aasta jooksul olnud seotud ka aktiivse põllumajandustegevusega. Merivardid ja tundras pesitsevad linnud surevad välja nende pesitsemisaladel toimuvate suurte keskkonnamuutuste tõttu, mis on põhjustatud globaalsest soojenemisest tuleneva igikeltsa sulamisest. Põhjapoolsemaid metsalinde, näiteks tihaseid, ohustab metsaraie, mis kaotab nende elupaigad. Nende populatsioone vähendavad samuti suurenenud kahjulike putukate arvukus, kaevandamine, palgivedu ja metsatulekahjud.

saatana-sigidikud

Auduboni Ühingu raportis väidetakse: “Alates 1967. aastast on tavaliste linnuliikide keskmine populatsioon langenud 68 protsendi võrra, mõne liigi isendite arvukus on vähenenud koguni 80 protsenti.” Kõik kakskümmend linnuliiki, mis on praegu Auduboni Ühingu vähenevate tavaliste lindude loendis, kaotasid oma populatsioonist viimase nelja kümnendi jooksul vähemalt poole. “Populatsioonide kahanemised on seotud rohumaade, lopsakate metsade ja märgalade vähenemisega. Lindude elupaiku ähvardavad ka mitmed muud keskkondlikud ohud, näiteks linnade laienemine, energiatööstus ja tööstusliku põllumajanduse levik.” Kui lisada sellele veel globaalse soojenemise kasvav mõju, ongi tulemuseks see, et kuigi inimkond ei pruugi veel nii pea välja surra, teeme väga palju ära selleks, et selline saatus ootaks teisi liike.

liikide-valjasuremine

Reporter Julia Whitty avaldas ajakirja Mother Jones 2007. aasta mai-juuni- numbris šokeeriva loo “Läinud” (Gone) sellest, kuidas sajandi lõpuks on pooled praegu Maal elavad liigid välja surnud. Ta viitas Harvardi bioloogi Edward O. Wilsoni uuringutulemustele, mille järgi on praegune väljasuremiskiirus 1000-10 000 korda suurem tavapärasest looduse loomuliku kulgemisega seotud väljasu remiskiirusest. Wilson ennustab, et aastaks 2100 on pooled kõikidest taimedest ja loomadest välja surnud. Praegusel hetkel on üks liik iga nelja imetajaliigi kohta, üks iga kaheksa linnuliigi kohtaja üks iga kolme kahepaikse liigi kohta igavikku kadumise äärel. Sellise tempo juures lakkab iga päev eksisteerimasl 2,7-270 liiki!

Whitty kirjeldab liigi väljasuremisprotsessi: “Teatud kriitilise punkti ületa¬misel pole võimalik unikaalse imetaja-, linnu-, kahepaikse- või puuliigi kollektiivset keha enam päästa, ükskõik millist esmaabi ka ei antaks. Lõpuks on kogu aegade alguses Maal sündinud geneetiline rikkus tulevikuks minema pühitud.”

Tänapäeval elame ajastul, mida nimetatakse kuuendaks suureks väljasure misperioodiks, samuti on see tuntud kui holotseeniaegne väljasuremine. Ja nüüd on inimestel rohkem võimu kui kunagi varem, et aidata liikide väljasuremisele kaasa täiesti uuel ja pöördumatul viisil. Witty kirjutab: “Maailma Keskkonnakaitse Liidu Punane nimekiri – andmebaas Maal teaduslikult registreeritud 1,5 miljoni liigi globaalse olukorra seireks – kõneleb meile õuduslugusid juhitama-tust, anonüümsest ja laienevast massimõrvast.”

Punane nimekiri, mida uuendatakse iga kahe aasta järel, “pikeneb enneolematu kiirusega”. Ja selle põhjuseks on peamiselt inimtegevus.

Erinevate liikide rohkus on osa tundlikust elumustrist, komplekssest kooseksisteerimise võrgustikust, mille säilimine on inimeste moraalsuse mõõdupuuks. Kuid me ei pea looduse habrast tasakaalu millekski ja muudkui vägistame, raiskame ja kasutame seda kurjalt ära.

loomade-valjasuremine

Järgnevalt mõned näited:

• Polaarkaru on Arktika toiduahela tipus paiknev kiskja. Tema kehasse jõuavad kogu toiduahela kõige mürgisemad komponendid.
• Põhja valge ninasarvik on Maal elanud rohkem kui 8 miljonit aastat. Tänaseks päevaks on neid allesjäänud viis kuni kümme isendit.
• Mesilased surevad massiliselt.
• Hiina alligaatoritest on allesjäänud ainult 150 isendit.
• Ühte igast viiest linnuliigist ähvardab väljasuremise oht. See tähendab ligi 2000 liiki 9775-st registreeritud linnuliigist.
• Neljandik kõikidest maapealsetest imetajatest on väljasuremisohus.
• Viimase kahekümne aasta jooksul on Aafrika lõvide populatsioonid kahanenud ligi 90 protsenti ja nad on väljasuremise äärel.
• Aafrika kiskjate populatsioonid käivad allamäge tänu liigsele jahtimisele, maa viljakuse vähenemisele ja elupaikade kadumisele.
• Alles on jäänud kõigest 10 protsenti ookeanide suurte kalade liikidest.
• Beebipillidest pärinevad sünteetilised estrogeenid tapavad reovees iga kümnenda lepamaimu ja võivad ühel päeval kogu kalapopulatsiooni välja suretada.
• Happevihmad on üha suuremaks ohuks korallrahudele, millest sõltub kolmandik maailma kalaliikidest.
• Inimtegevusest tingitud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on väljasuremiste kõige olulisem tegur.
• Konnade väljasuremine on otseses seoses surmavate seente vohamisega, mis viitab seente kasvu stimuleerivale globaalsele soojenemisele.

Need näited on kõigest väike osa sellest, mis looduses tegelikult toimub. Väga paljusid liike ootavad ees rasked ajad, kui neil üldse mingit tulevikku on. Witty märgib, et kümnest bioloogist seitse usub, et ulatuslik väljasuremine kujutab inimkonnale isegi suuremat ohtu kui globaalne soojenemine. Sellele pööratakse mõningast tähelepanu tippkohtumistel, kus sõlmitakse bioloogilise mitmekesisuse konventsioone, samuti on ÜRO üht-teist ette võtnud ja korraldanud erinevaid uuringuid, kuid tahes-tahtmata tuleb mõte, et ehk on seda liiga vähe ja ehk on juba liiga hilja? Nii globaalse soojenemisega kaasnevaid katastroofe kui ka liikide väljasuremist on võimalik vältida… või oleks võinud, kui äkki on kriitiline piir juba ammu ületatud…

Allikas: internet

Ajamärgid.com

 

planeedi-reostamine-keskkond

Lisa oma kommentaar. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid asjalikud kommentaarid. Sinu E-maili lisamine on kohustuslik (spämmifilter) ning seda ei näidata teistele ega kasutata reklaamiks. Kommeteerimisel jäta meelde, et oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kui soovid kritiseerida või maha teha, saad seda kusagil mujal teha - no hard feelings! NB! Ära rasika aega - ateistlik ja uskmatuse propaganda purtsatus, oma sügavad kahtlased kahtlused, Piiblit kahtluse alla seadev liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *