Lõpuaegade nägemus – Tommy HicksPosted by Antti Loodus on April 21st, 2008
Prohveteering Kristuse Ihule lõpuaegade teenimistöö kohta. See järgnev prohveteering on antud Ameerika jutlustajale Tommy Hicksile, kes tegutses Jumala käe all 1954. a. Argentiina ärkamises. Selle sõnumi sa ta esimest korda 25.07.1961, seejärel veel kahel korral. Nägemus muutis täielikult tema arusaamasid.
Prohveteering Kristuse Ihule lõpuaegade teenimistöö kohta
See nägemus ilmus mulle siis, kui ma magasin. Äkitselt leidsin ennast olevat väga kaugel, ma justkui vaatasin maad ülevalt poolt. Kõik rahvad, hõimud, keeled olid mul näha. Tundsin ära mitmeid riike ja linnu, kus ma olen käinud. Ma peaaegu värisesin seda nägemust nähes. Toimus tohutu mürin ja äike lõi üle kogu maa.
Mu pilk pidama põhja pool ning äkitselt ma nägin suurt hiiglast, ta oli tohutu. Tundus nagu puudutaksid tema jalad põhjanaba ja tema pea lõunanaba, tema käed olid sirutatud üle merede. Aga kui ma seda vaatasin, võitles see hiiglane meeleheitlikult oma peaga. Ta tahtis elada, kuid ta ihu oli kaetud rusudega pealaest jalatallani. Vahetevahel sai see hiiglane liigutada ja mõnikord sai ta isegi püsti tõusta. Kui ta end püsti ajas, siis tundus, et tuhanded väiksed olevused põgenesid tema eest. Aga kui hiiglane taas maha heitis, tulid nad tagasi tema juurde.
Äkitselt tõstis hiiglane oma käe taeva poole ja seejärel ka teise. Sel hetkel tundus, et taas tuhanded põgenesid tema eest ja läksid öö pimedusse.
Aeglaselt hakkas hiiglane tõusma ja tema pea ja käed läksid pilvedesse. Ja kui ta tõusis, tundus, et ta nagu puhastaks ennast nendest rusudest, mis olid katnud tema keha. Ta tõstis käed üles taeva poole nagu ülistaks ta Jumalat.
Äkitselt iga pilv sai nagu hõbedaks ja see oli kõige ilusam hõbe, mida ma iialgi näinud olen. Ja ma vaatasin seda fenomenaalsust ja see oli nii suurepärane, et ma ei saanud isegi aru, mida see kõik tähendab. Ma olin sellest nii liigutatud, et ma hüüdsin Jumala poole ja küsisin: “Jumal, mida kõik see tähendab?” Ja ma kogesin seda otsekui vaimus ja ma võisin tunda Jumala ligiolu, kui ma magasin.
Äkitselt tuli nendest pilvedest suur lahmakas vihma ja see sadas hiiglase peale ja aeglaselt hakkas hiiglane sulama. Tundus nagu valguks hiiglane maa peale laiali ja ta ujutas üle terve maa. Äkki oli kogu maa kaetud inimestega. Ja kui see nägemus oli mu silme ees, seisid üle kogu maa inimesed püsti. Nad tõstsid üles oma käed ja lihtsalt ülistasid Jumalat.
Ja sel momendil tuli suur äike, mis justkui haaras kogu taeva. Ja ma pöörasin oma silmad taevaste poole ja äkitselt ma nägin valges ühte figuuri. Ta sätendas valges – kõige aulisem asi, mida ma olen näinud terve oma elu jooksul.
Ma ei näinud küll ta nägu, aga kuidagi ma teadsin, et see on Jeesus Kristus ja Ta sirutas oma käed kord ühele, kord teisele poole. Ta sirutas oma käed rahvaste üle. Tudnus, nagu voolaks see vedelik Tema kätest kogu maa rahva, nii meeste kui naiste peale. Võimas Jumala võidmine tuli nende peale ja inimesed läksid Issanda nimel.
Ma ei tea, kui kaua ma vaatasin seda, see tundus kestvat nädalaid, kuid ja aastaid. Ja kui ma vaatasin Kristust, kes sirutas oma käed ette, nägin ma tragöödiat, sest seal oli nii palju inimesi, kelle poole Jeesus sirutas, kuid nad keeldusid vastu võtmast seda võidmist Jumalalt ja Jumala kutset. Ma nägin mehi ja naisi, keda ma tundsin, inimesi, keda ma arvasin, et nad võtavad Jumala kutse vastu. Aga kui Ta sirutas oma käed kord ühe, kord teise poole, pöörasid nad lihtsalt oma pead ära ja taganesid Temast. Ja kõik, kes nii tegid, tundus nagu nad läheksid pimeduse poolele. Ja pimedus neelas nad alla.
Ma olin väga liigutatud, kui ma vaatasin seda, aga need inimesed, keda ta oli võidnud, sajad tuhanded inimesed üle kogu maa Aafrikas, Inglismaal, Venemaal, Hiinas, Ameerikas. Jumala võidmine oli nende peal kui nad läksid Issanda nimel välja. Ja ma nägin neid mehi ja naisi, kes läksid – oli vaeseid ja rikkaid, ei olnud vahet millises positsioonis nad olid.
Ma nägin inimesi, kes olid halvatud ja haiged, pimedad ja kurdid. Ja kui Jumal sirutas nende poole, nad said terveks ja nad läksid välja.
Ja see oli auline ime – need inimesed sirutasid oma käed välja, nagu seda tegi Issand ja tundus nagu oleks samasugune vedel tuli voolanud nende kätest. Nad sirutasid oma käed välja ja ütlesid: “Minu sõnade kohaselt saab kogu asi terviklikuks.” Ja kui need inimesed jätkasid selles lõpuaja teenimistöös, siis ma ei saanud täielikult aru ja ma vaatasin Issanda poole ja küsisin: “Mis on kõige selle tähendus?” Ja ta vastas mulle: “See on see, mida ma teen viimseil päevil ma parandan kõik, mis oli hävitatud ja see tuleb lõpuaegadel esile.”
Ja kui ma olin sellises kõrguses, et kogu maailm oli mu silme ees, inimesed aina läksid ja läksid ja kummardasid Issanda ees. Üle kogu maa tulid inimesed läbi tule ja sõdade ja näljahädade ja isegi mitte tuli ega tagakius ei peatanud neid.
Vihased vastased tulid nende juurde mõõga ja tulirelvadega ja nagu Jeesus, nad läksid läbi rahvahulkadest ja neid ei suudetud leida. Aga nemad läksid edasi Issanda nimel ja igale poole, kuhu nad sirutasid oma käed, haiged said terveks ja pimedate silmad avati. Seal ei olnud pikki palveid. Iga kord kui ma sain selle nägemuse, olen ma selle peale väga palju mõelnud ja aru saanud, et ma enam kunagi ei näe kogudust, kunagi ei kuule ega näe denominatsiooni, vaid ma näen inimesi, kes lähevad Issanda Jeesuse nimel. Halleluuja!
Jumal annab kogu maailmale ühe demonstratsiooni neil viimseil päevil, mida maailm pole iialgi näinud ja kuulnud ja need mehed ja naised, kes käivad valguses, lähevad kõikjale. Kui keegi komistab ja kukub, siis tuleb teine ja ta aitab ta püsti. Seal ei ole enam suurt MINA ja väikest SINA. Kõik mäed on tehtud tasandikeks ja orud üles tõstetud ja neil kõigil on ühine tunnusjoon – seal on jumalik armastus, jumalik armastus, mis voolab esile nendest inimestest, kui nad töötavad koos ja kui nad elavad koos. See oli kõige aulisem tunnusmärk, mida ma kunagi näinud olen.
Kui ma seda vaatasin, siis lihtsalt see vedel tuli voolas erinevate koguduste peale ja nad lihtsalt kiitsid Jumalat tunde ja päevi Jumala Vaimus. Jumala Vaim tuli nende peale ja Issand ütles, et ta valab välja oma Vaimu kõige liha peale ja nõnda sündis – iga naine ja mees võttis vastu selle tunnustähe, väe, Jumala võidmise, Jumala imed ja sellel ei olnud lõppu.
Me oleme rääkinud imedest, tunnustähtedest, kuid ma ei saanud sinna midagi parata kui ma nutsin lugedes hommikul kell neli meie töötegijatest. See on ainult üks tõend ühelt mehelt “pole mitte midagi tehtud ja mitte midagi temast kuuldud”, kes läheks ja sirutaks välja oma käed ja ütleks, et: “Jeesuse nimel, ma käsin sellel elul sinu sisse voolata”! Ma langesin põlvili ja hakkasin paluma jälle ja ütlesin: ”Issand, ma tean, et see aeg tuleb varsti!” ja jälle inimesed läksid ja suur tagakius tuli peaaegu igalt inglilt.
Kuid äkitselt oli uus piksemürin ja see kõlas justkui üle kogu maa ja ma taas kuulsin häält ütlevat ja see rääkis: “Nüüd, mu rahvas. Mu armastatud pruut.” Ja kui hääl rääkis, ma vaatasin maa peale ja ma nägin järvesid ja mägesid ja hauad avati ja kõik pühad kõigist aegadest tõusid ülesse ja kui nad tõusid ülesse, tulid äkitselt rahvahulgad igast suunast. Idast ja läänest ja põhjast ja lõunast ja taas nad hakkasid vormima seda suurt ihu. Kõigepealt tõusid üles, kes olid surnud Kristuses, ma vaevalt oskan seda kirjeldada, see oli nii võimas, see oli kaugel sellest, mida ma kunagi oleksin üldse suutnud mõelda.
Ja see ihu hakkas formuleerima ja võtma selle võimsa hiiglase kuju, kuid seekord oli see erinev. Ta oli kaetud kõige imeilusamate valgete riietega. Kõik oli puhas. Ja kõik rahvad kogunesid sellesse ihusse ja Jeesus sai sellele ihule peaks. Aeglaselt jõudis ta taevastesse ja äkitselt ülal taevastes Issand Jeesus tuli ja ma kuulsin järjekordset pikse mürinat ja see ütles: “ See on mu armastatud pruut, keda ma olen oodanud. Ta tuleb esile isegi siis, kui teda proovitakse tules. Teda ma olen armastanud algusest saadik.
Ja kui ma seda vaatasin, pöördusid mu silmad äkitselt põhjapoole ja ma nägin täielikku hävingut. Inimesed, mehed ja naised, oli meeleheites ja kisendasid. Ehitised olid kõik hävitatud ja ma kuulsin: “Nüüd mu viha on valatud maapeale.” Ja kogu maailma lõpule nagu valati Jumala viha. Ma mäletan seda nagu see oleks juhtunud moment tagasi. Ma värisesin sellest, kuidas linnad läksid hävingusse ja rahvaid hävitati.
Ma võisin kuulda nutmist ja halamist. Ma kuulsin, kuidas inimesed kisendasid. Nad kisendasid kui nad läksid koobastesse, et need nende peale kukuksid, kuid seda ei toimunud. Nad läksid vette, kuid vesi ei uputanud neid, nad tahtsid endi elud lõpetada, kuid nad ei suutnud seda teha.
Kuid siis ma pöörasin taas oma silmad sellele aulisele nägemusele, kus kogu ihu oli täiuses, valges säras. Ja aeglaselt see tõsteti maapealt ja siis ma ärkasin. Mis vapustav nägemus! Ma olin näinud lõpuaegade teenistust – viimasel tunnil. Mu elu on täielikult muudetud sellest momendist ja ma sain aru, et me elame lõpuaegadel. Ãœle kogu maailma võiab Jumal mehi ja naisi selleks teenimistööks. See ei ole doktriin. See ei ole kiriklus. See on Jeesus Kristus.