Unenägu rahvastevahelise vaenu õhutamise vaimust

UNENÄGU RAHVASTEVAHELISE VAENU ÕHUTAMISE VAIMU TÖÖST EESTIS. Tahan jagada teiega ühe selge sõnumiga unenäo, mille sain mai, 2006 ehk u. aasta enne 2007 aasta aprilli sündmusi. See kirjeldab minu jaoks hästi seda, mis on juba sündinud ja kuhu see võib välja viia. Osa unenäost on juba täitunud, nagu te ka näete – osa on aga veel ees – kui Jumal meie palvete peale ei sekku ja hullemat ära ei hoia. Katsugu see meie kui eestlaste südamed läbi!

UNENÄGU:

Nägin alguses gruppi eestlasi, eriti noorukeid, kes pilkasid ja alandasid venelasi. Need olid eemal omaette pundis ja vastasid samaga. Tekkis tüli ja mäsu kahe grupi vahel. Vene grupp noori oli siiski väiksem – tüli oli Eesti pinnal – ja üritas peituda ida poole (minna põranda alla), sest eestlased tegid nende olemise siin halvaks ja kibedaks. Eestipoolne grupp ei olnud väga suur, aga selle juht oli eriliselt süüdatud rahvastevahelise vaenu õhutamise vaimu poolt. Mind üllataski, kuidas saab ühes noores eestlases olla niipalju ülbust, põlgust ja vihkamist. Keegi oli teda nagu sellega laadinud. Tunnetasin käimasoleva tõsidust ja ohtlikkust. Oli tülinorimise õhkkond.
Nägin, kuidas venelased taganesid ja taandusid nagu tunnelitesse, mis viisid ida poole – Venemaale. Nägin, kuidas eestlased sarjasid neid järgi ülbete, ülerinna sõnadega ja loopisid toiduga. Nägin ka kuidas eestlaste sõnad olid nagu väiksed loomad, mis hakkasid põgenevaid venelasi ründama – nägin rotte ja kitsi, sikukesi, kes  jooksid ida suunas venelastele järgi ja hakkasid neid hammustama ja sarvedega puksima – joostes ka teispool piiri.
Kuigi asi oli halb, läksin lihtsalt grupi eestlastega kaasa, et näha millega see lõppeb ja mida ma saaks teha, et eestlasi peatada. Minu jõuetus seisnes selles, et ma ei olnud võimeline neid peatama. Pidin lihtsalt nägema, mis hakkab sündima. Liikusime edasi nagu mööda kividest sillutatud koridore või tunneleid ida poole, mis viisid Venemaale. Nägin üle piiri ida poole jooksmas neidsamu väikseid loomi, kes tegid kurja venelastele…, kuni järsku kõik jäi kurjakuulutavalt vaikseks. Näis nagu oleks mingi mõõt täis saanud. Oli nagu haudvaikus enne tormi.
Siis hakkas maa värisema ja tümisema nagu oleks suur loomakari Eesti poole lahti lastud. Sellist müdinat said tekitada küll ainult väga suured loomad: ninasarvikud, piisonid, mammutid jmt.
Eestlasi haaras kabuhirm ja nad pöördusid ümber, et põgeneda mööda neidsamu teid. Nägin hulkadena eestlasi jooksmas koridori mööda tagasi. Neid mööda tormasid ka võimsad loomad eestlasi õhku paisates ja jalge alla trampides. See oli kohutav ja südant lõhestav. Nägin omaenda rahva verd voolamas…
Olin ka ise suures hädas.
Siis jõudis minuni Sõna: “Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele!” Ps.18,34
Keegi nagu haaras mu jalgadest ja ma jooksin väledalt loomade vahelt läbi ja nägin astmeid, mis viisid üles, kuhu suured jõletised ei suutnud järgi ronida.

UNENÄO SELETUS:

Esiteks tundub väga jumalik, et Ta ei näidanud mulle mitte vene rahva süüd – vaid seda, mis meie eestlastena oleme valesti oleme teinud – meie kõrkust ja põlgust.

Võime ju küsida, miks Jumal meie peale näpuga näitab? Meie oleme ju ohvrid! Mis meie teinud oleme?

Mulle kui eestlasele paljastas ta minu ja meie rahva süü. Meie südames on olnud üks haisev ja vastik üleolevus ja andeksandmatus vene rahva suhtes. Oleme kandnud kas aktiivset või passiivset sallimatust selle Jumala poolt loodud rahva suhtes! Unenäos MEIE olime need, kes oma suhtumise ja põlgusega külvasime negatiivsust Venemaa suunas. Meie vabastasime kurje sõnu ja halbu mõtteid, mis tegi kahju venelastele!

Tagajärjeks on, et eestlased peavad hakkama lõikama seda, mida oleme külvanud – ja palju suuremal määral.

Kallis lugeja, võid öelda, ma ei ole venelasi vihanud ega neile kurja soovinud. Kuid ega mina ka teadlikult mitte. Sellest ajast, kui apostel Larry Miniger ütles, et Eesti vabaduse püsimajäämise VÕTI on selles, kuidas me suhtume siin elavatesse venelastesse olen üritanud üht-teist teha. Võtmeks on kas suudame neile andestada ja neid armastada!

Peame tunnistama, et nagu ka mina selles unenäos, oleme enamuses kogudusena olnud pealtvaataja rollis, kui meie valitsus on ajanud üleolevat migratsioonipoliitikat. Pole peatatud eestlastest vaenu külvajaid, kes on ülistanud eestlaste kangelastegusid ja põlastanud venelasi. Nii ei peatatud ka venelasi, kes Eesti suursaadikut Moskvas ründasid.

Venelasi pole võetud täiel määral vastu. Eks seda näitab ka koguduste liikmelisus, et Kristuse Ihu määrab keelelisus rohkem, kui küsimus, kuhu Jumal kellegi on kutsunud. Palju venelasi oleme päästele toonud ja oma koguduse osadusse vastu võtnud (integreerinud)? Nagu mina unenäos oleme olnud enamuses passiivse pealvaataja rollis nii üliolulises küsimuses  ja peame hakkama lõikama selle vilju (suuremal või vähemal määral).

Saame kõik veel hüüda taeva Jumala poole, et ehk ta peatab selle surmamasina, mis võib iga hetk käivituda! Et meie rahvas võiks suures hädas pöörduda elava Jumala poole, kes üksi võib päästa (nagu Ta mind unenäo lõpus päästis). Ja siduda selle rahvaste vahelise vaimu töö nii eestlaste kui venelaste seas!!!

Lõpetuseks mõned kirjakohad, kuidas Jumal kutsub meid kohtlema oma keskel elavat võõrast:

“Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal.” (2.Ms.22,20) (Egiptusemaa = Nõuk. Liit)

“Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” (3.Ms.19,33-34)

“Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu. Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi!” (Galaatia 6:7-10)
 
“Aga teile, kes kuulete, ütlen ma: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad.” (Luuka 6:27-28)

ON AEG HAKATA ÕNNISTAMA KA OMA “VAENLASI” – VENELASI, KELLEST VÕIVAD SAADA MEIE SÕBRAD JUMALA EESMÄRKIDES!
 
Raul Udikas
Pärnust

———————————————————————————

Kommentaar (03.03.09) peale 91-st Iseseisvuspäeva:

Unenäos ma nägin eestlasi uhkelt, julgelt ja jõuliselt Venemaa poole marssimas (nagu lootes ei tea millisele seljatagusele).

Mõeldes tagasi Iseseisvuspäevale, kus Eesti eliit oli Ida-Virumaal ja toimus väejõudude uhke paraad Narvas – näib et nähtud konflikti aeg läheneb. Agressioonile eelnes teatav ebatavalise vaikuse aeg meie suhetes Ida naabriga – vaikus enne tormi!

Peaksime jätkuvalt paluma alandlikku meelt ja tarkust Eesti valitsusele. Meie oht on, et oleme olnud valel moel julged.

Meie julgus pole olnud rajatud elavale Jumalale, vaid EL-le ja NATO-le. Nemad meid aga päästa ei suuda tuleval katsumuste päeval.

Pigem peaks Eesti valitsus ennast alandama ja looma sõprussildu Venemaaga ja tegema kõik, et võita mineviku vaenu oma südames ja vastastikes suhetes!

“Ole varsti järeleandlik oma vastasele, niikaua kui sa temaga teel oled, et vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik sind ei annaks sulase kätte ja sind ei pandaks vangi.” (Matteuse.5,25)

Palume, et võiksime osata teha õigeid järeleandmisi venelastele, iseennast alandada ja oma ülbust kahetseda, et Tema ei peaks meid alandama.

Lõpuks: Meie ainus lootus on Jeesuses, kui Ta tuleb ja Eestimaa õiguse rööpaisse juhib!

“Sellepärast vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises.” (1 Peetruse 1:13)

 ———————————————————————————

Loe ja vaata ka vend Rauli teisi unenägusid ja nägemusi ning sõnumeid:

Vend Raul Udika prohvetlikud unenäod ja nägemused.