Usuvend Antti unenäod karust 1

karu-unes-unenaos-venemaa-tous-oht

Jumal andis usuvennale terve seeria unenägusid karust. Kõik algas aastatel 2004-2006, kui nägin perioodiliselt ühe ja sama motiivi unes, karu istus me talumaa piiril ja istus ja vaatas – põrnitses. Ei olnud “mõmmi”, me ei elanud veel seal talus ja alguses ei saanud sellest aru, hiljem kui sinna kolisime, sain tunnetuse: see kõik juhtub, kui me elame seal uues kodus. Oleme elanud seal juba aastast 2011 …

Esimene osa – karu luusib kaljusel kõrgrabas otsib saaki

Nägin jaanuari alguses 2017 kahe osalist (3 motiiviga) unenägu, hommikul võtsin diktofoni ja täheldasin selle üles, sain siis ka tõlgenduse. Ümbrus oli veidi kaljune, väikeste puude – mändidega, pooleldi raba vms. mulle tundmatu maastik. Tagantjärgi mõtlen, kas mitte mingi Rootsi-Norra pooleldi hõreda metsaga, künklik maastik, siin – seal välja ulatuvad kaljunukid. Selle vahel jooksis järsus jõesängis mägijõgi, kaldad olid kohati kaljused, kohati oli jõgi ka kitsas. Selle jõe ääres, pisut eemal ühel lagedal liivaribal, rahulikus kohakeses pikutasid hülged või merilõvi laadsed tegelased. Sellised suured, rasvunud – väga paksud, üksteise vastus mõnusalt pikutasid. Nad olid sellest jõesängist palju meetreid eemal, neid nähes  mõtlesin, et nad olid nii kaugel veest. Miks ma nii mõtlesin, kuna oli tunda, et neid varitseb oht, siin luusib ringi karu.
Seejärel nägin kedagi selja tagant, vahel olin ise tema nahas, see oli kas vaatleja või ma ei teagi, kes ta oli. Ta kõndis seal ümbruskonnas ringi, vaatas siia ja sinna, otsis nagu puud, mille otsa ronida. Ma korraga vaatasin ja ehmatasin, ta ei leidnud ühtegi puud, kuhu otsa ronida. Siis läks juba kiireks, ta hakkas veel kiiremini otsima – rahmeldas ringi. Puud oleks justkui alt okstest laasitud, st. alumised oksad ära saetud, oli näha tüvel, et oksad olid puul justkui olnud (sellised jämedad), kuid need olid kadunud. Oksad algasid alles kõrgel ja ta ei leidnud sobivat puud. Ta juba ähmi täi otsis sobivat puud ja korraga see juhtus …

karu-unenaos-unenagudes-rundab-vene-oht

Karu tuli, sinka-vonka rajakeselt, vaikselt ületas jõe koolmekoha ning luusis ringi, nina maas. Tundub, et ta otsis saaki ja oli saanud haisu ninna neist hüljestest. Karu samuti otsis kus redutada saaki, otsis puud mille otsa ronida. Ning leidis esimese suure puu ronis selle otsa ning varitses seal. Tegelane, kelle tegevust ma nägin (olles ise vahel tema nahas) leidis samal ajal ühe enam-vähem sobiva puu, kuidagi sai mõnest oksast kinni ja püüdis siss ülespoole tõusta. Karu seda tehes nägi teda (mind-meid), keeras pea ja jälgis. Tegelane sai aru, et see puuke on nõrk, oksad halvad, latva ei saa ronida jms. läks kiiruga maha teist puud otsima. Neid puid oli vähe, enamus puid olid sobimatud, otsides ta leidis veidi eemal suurema puu, millel olid all suured oksad (harali) ja sellel puul sai üles ronida päris ladva, see puu pakkus turvalisust. Karu nägija jälgis meest ikka veel, tuli puu otsast alla, kuid õnneks hakkas ta hoopis minema nende magavate hüljeste poole. Läks neid murdma – sööma …

Tõlgendus, mille sain: rahulik, turvaline metsalaan oli näiline! “Rasvapirukad”, kes nii rahulikult magasid, ohtu tajumata pikutasid – turvalisusest oli asi kaugel. Õhus oli veidi ärevust aga need tegelased lebotasid edasi, karu luusis ümbruskonnas, otsis sööki. Need merilõvilaadsed suured purakad, üksiteise vastus olid RIIGID! Mõtlesin endamisi hommikul, kas mitte Skandinaavia, Baltikum ja ka teised Euroopa riigid. Nad olid tihedalt üksteise vastus, keegi ei saa tulla meie vastu, me oleme kui üks tervik – kuid see ei heidutanud karu. Ajafaktor ja võltsturvalisus!  Nad ei olnud valmis selleks olukorraks, aeg oli nende kahjuks. Kuna nad olid turvalisest jõesängist liiga kaugel, neil oleks enam aega sinna jõuda, kui karu rändab! See vaatleja, kes seal kõrvalt vaatas ja kelle nahas ma olin või siis keda vahel tagant nägin, olid tõenäoliselt ka “maigutavad” ja lihtsalt “vaatlevad kristlased”. Ehk siis inimesed, kes tundisd õhus ohtu, said märguandeid vaimus, tunnetasid ohu lähenemist, kuid reaalselt vaid jalutasid, kord puu juurest teise juurde. Midagi reaalset nad ette ei võtnud! Mida rohkem nad viivitasid, seda vähem võimalusi alles jäi, aina rohkem puid oli ilma alumisteta oksteta. Ka selles asjas jooksis läbis see motiiv läbi: ajafaktor. Need mahasaetud alumised puu oksad, olid tähendusega. Kui karu tuli piirkonda (ilmus järsku nuka tagant välja, ja oli kohe üsna lähedal), ta ei leidnud enam sobivaid puid st. ei ole kuhugi pakku minna. Selleks ei ole aega, vihjab äkilistele ja ootamatute sündmuste keerisele.

Teine osa, karu ilmus ka kõige peidetumasse paika

Unenäo teises osas, oli tegevus samas kandis, kuid juba metsas. Seal oli juba tihe mets, kõrval oli sügav jõesäng, kõikjal olid suured ja kõrged põlispuud, metsas oli suurem mäeküngas. Seal lagedamas kohas asus üks talukoht, kuid puud olid nii kõrged, et hooned olid varjus, oli selline hämar metsa sees majake. Majal oli abihooned ja siis aedik. Karu jõudis ka sinna, luusis majapidamise ümber, püüdis üht ja teist, kuid teda oodati ning tehti lärmi, loomad kisasid jms. ning tal ei õnnestunud saaki saada. Lapsed sibasid ümber maja, ma veidi imestasin, et oot-oot, kas veidi ohtlik ei ole.  Teises motiivis oli näha, et karu sai oma saagi, hammaste vahel oli kalkun või selline suur lind. Seal ümber olid palju lapsi, kes hakksid lärmi tegema, ka koer haukus. Üks lastes jooksis kisades lausa koos koeraga karu karule järgi, karu ehmatas selle peale ära, lasi mahamurtud saaklooma suust ja sammus torisedes metsa sügavusse. Unenäos oli selgelt näha sulgedeta suur lind, kõik olid rõõmsad, et näed saame nüüd süüa teha, sellest tehti süüa.
Tõlgendus, mida sel hommikul tunnetasin: Sügav metsatalu, sümboliseeris turvalisust, seal elati rahulikku oma elukest, saadi hakkama. See sümboliseeris ka ennast valmis pannud kogukonda. See oli justkui kõige mahajäetum kohake ning turvaline sügavas metsas paigake.  Rasketel aegadel, on ka jumalalapsed ohus. Kellegile ei anta asu, kivi ei jäeta kivi peale. Kuid siiras usk Jumala peale ning lepinguline kaitse kaitseb meid raskel ajal. „Laste kisa“ unenäos,  jumalalaste usujulged teod ja palved on heidutusvahendid, mis saavad neid kaitsma raskel ajal. Võtmeks olid kahtlemata ka abihooned (laut, mingi aedik, kanad) jms. mis siis olid selle maja ja hoone kõrval. Viitab otse siiski mingi turvapaigale, taastuvatele varudele. Ka tara ümber linnuaediku oli ilmekas asi, et nad teadsid ohtu, olid valmis. Mahamurtud suur lind on ilmselge viide ka sellele, et Jumal saab ka läbikukkumisi ja vaenlase rünnakuid heaks pöörama. Kõik tuleb kasuks neile, kes Jeesusele väga ligi hoiavad. Usuleigeid ootavad aga väga rasked ajad.

11.01.2017

Osa uusi teemasid, sõnumeid ja osa asju lisame meie Facebooki uudistesse.

Püsige ärkvel!

Ajamärgid.com

Ajamärgid kristlik teenimistöö
Jälgides piibellikke aja-märke ja sündmuseid

 

Save

Save

Save

Lisa oma kommentaar. Kõik kommentaarid vaadatakse enne üle ja sobivusel lisatakse blogilehele. Lisatakse vaid asjalikud kommentaarid. Sinu E-maili lisamine on kohustuslik (spämmifilter) ning seda ei näidata teistele ega kasutata reklaamiks. Kommeteerimisel jäta meelde, et oodatud vaid väärikad sissekanded ja positiivne tagasiside. Kui soovid kritiseerida või maha teha, saad seda kusagil mujal teha - no hard feelings! NB! Ära rasika aega - ateistlik ja uskmatuse propaganda purtsatus, oma sügavad kahtlased kahtlused, Piiblit kahtluse alla seadev liberaalteoloogia, iroonia ja pilge jms. pole mõtet üldse lisada, kasuta selleks teisi väljuneid.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *